6 nippi, kuidas personalitöös olla veel parem kuulaja

Kuulamine on personalitöös justkui väga elementaarne tegevus. Personalitöötajad on reeglina ka loomu poolest keskmisest paremad kuulajad ja keskmisest kõrgema empaatiaga. Nii on neil juba tänu isiksuseomadustele suurem võimekus kuulata nii, et nad vestluspartnerit mõistavad ja ka rääkija tunneb end mõistetuna. Kuulamisoskust saab aga teadlikult veelgi süvendada. See võimaldab personalitöötajal olla oma kolleegidele veelgi kasulikum. Töötaja saab leevendada vajadust endale olulistel teemadel rääkida ning olla ärakuulatud. Tõhusam kuulamine töökohal parandab koostööd, usaldust, sisekliimat, võib aidata vältida konflikte, vääritimõistmisi ja toetab töötajate tööalast õnnestumist. 

1. Aitamise asemel ärakuulamine. Kui personalitöötajana on sinu kuulamine enamasti suunatud töötaja aitamisele (otsid tema jutust neid aspekte, milles saaksid talle reaalset abi osutada, või probleeme tuvastada), siis proovi aitamise ja info ammutamise soov korraks kõrvale jätta ja olla töötaja jaoks selles hetkes kohal lihtsalt ärakuulajana. Iga peenelt varjatud või ilmselge juhendamine, soovitamine või nõuandmine pärsib vestluse mõttevoogu ning üsna tõenäoliselt takistab inimesel oma sisemise teejuhi kuulamist (Atkinson jt 2010: 56). Minu kliendid on öelnud, et aitamise soovi tahaplaanile panek võib olla tõsine katsumus ning samas kinnitanud, et üllataval kombel võib rääkija ise lahenduseni jõuda. 

2. Siiras huvi ja hinnangutevaba olek. Ole vestluspartnerist siiralt huvitatud, küsi vajadusel täpsustavaid küsimusi, näita poolehoidu ja mõistmist noogutuste ja sooja silmsidemega. Kui märkad, et sinus tõusetuvad hinnangud rääkija suhtes, siis jäta need leebelt kõrvale. Kui suhtud vestluspartnerisse huviga ning püsid hinnangutest vaba, tunneb ta, et ta on inimesena oluline ja väärtuslik.

3. Pikem paus. Pausi pikendamine võib tunduda ebamugav, kuid sellega annad rääkijale ruumi enda mõtteid mõelda, mõelda neid lõpuni ja jõuda uute taipamisteni. Pane tähele, tihti jätkab rääkija mõne hetke möödudes ise oma juttu, kui sa vahele ei sega. 

4. Suhtlemistõkete vältimine. Levinud suhtlemistõkked on jutule vahele segamine, lahenduste pakkumine (kui pole küsitud), teema naljaks pööramine. Võimalus kõva häälega oma mõtted välja öelda nii, et keegi huvitatult kuulab ja seejuures vahele ei sega, ei paku lahendusi, ei heida nalja ega hakka oma lugu jutustama, võib olla töötajale väga kasulik ja maandav kogemus. Suhtlemistõketest teadlikuks saamine on nii mõnegi minu kliendi enesekindluse kuulajana korraks kõikuma pannud. Ülemäära kriitiliselt ei tasu siiski endasse suhtuda, sest nende kasutamine on väga inimlik. Hea on neid tasapisi teadvustada ja hakata igapäevaelus märkama. See annab võimaluse käitumist soovitud suunas muuta.

5. Sobivad tingimused. Lepi vestluseks kokku segamatu aeg (te mõlemad ei ole planeerinud kattuvaid kohtumisi jms ning telefonid on täiesti vaigistatud) ja leia privaatne ruum (kus ei sega teiste lähedalolek, läbikäimine vms). Nii püsib mõlema vestluspartneri tähelepanu vestlusel.

6. Delikaatsus. Personalitöös on delikaatsus oluline, kuid ette võib tulla keerulisi olukordi, kus ühelt poolt tuleb olla töötajate eest seisja, teisalt tööandja esindaja. Kui lõid töötaja sügavamaks ärakuulamiseks head tingimused ja töötaja sind sel hetkel väga usaldas, on vaja olla väga teadlik, et mitte töötaja usaldust kuritarvitada. Kui näed, et töötaja rääkis rohkem, kui ta ehk muul juhul oleks rääkinud, siis ei tee halba vajadusel üle küsida, kas tema jaoks on sobilik ühe või teise aspekti jagamine kolmandate isikutega (jätame kõrvale olukorrad, kus õigusaktidest tulenevalt on teabe avaldamine kohustuslik). Tavapärasest sügavama kuulamise meetodit kasutades võid olla tunnistajaks töötaja avanemisele uute nurkade alt. Ole valmis, et see võib tuua kaasa eetilisi dilemmasid. Dilemmade lahendamisel võid küsida abi töönõustajalt ehk superviisorilt.

Kuula ka podcast Elukindel 2. osa, kus rääkisime kolleeg Karl Teichmanniga kuulamise teemadel. 

Käesolev artikkel ilmus 03.03.2023 Äripäeva portaalis Personaliuudised.ee.

20.04.2023 astun üles Äripäeva Juhtimislaboris, kus on seekord teemaks samuti kuulamine.

Kasutatud kirjandus:

Atkinson, M.W. ja Chois, R.T. “Coaching samm-sammult", Intelligentne Grupp, 2010.

Lehtsaar, T. “Suhtlemiskonflikti psühholoogia”, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008.