Kes juhib sinu elu?
Kas jõuad igapäevatoimetuste kõrval mõtestada seda, milline on suurem pilt - mida ja miks sa teed? Kas suudad jälgida, millest lähtudes teed otsuseid või mis ajendab sind üht või teist viisi reageerima? Kas enne teed ja siis mõtled või suudad enne mõtestada ja siis tegutseda?
Küllap kogeb enamus meist igapäevaselt, et elutempo on kiire. Tihti on vaja
erinevate ülesannete vahel oskuslikult žongleerida – pidevalt tuleb ülesandeid
prioritiseerida ja jälgida, et oluline ei jääks tegemata. Ilmselt on teha
rohkem kui tööpäevas tunde. Järelemõtlemiseks ja mõtestamiseks seetõttu eriti
aega ei jäägi. Teisalt, kui palju on meil oskusi ennast kõrvalt vaadata, oma
harjumusi ja võimekusi analüüsida ning mõista enda mõju suhetes teistega?
Niisugusel keerulisel foonil, kus puudu võib olla nii ajast kui oskustest polegi
ime, kui vahepeal kaugema sihi kaotame, reageerime ebaadekvaatselt ja teeme
otsuseid järele mõtlemata (või hoopis langevad käed võimetult rüppe ja jätame olulised
otsused sootuks tegemata). Kindlasti oleks abi aja maha võtmisest. Aga ka
puhkuselt naastes sõidab rong endise hooga edasi. Kuidas siis ikkagi säilenõtkelt
rongi peal püsida ja olla seejuures ka juhi kabiinis? Kuidas tegutseda kõigis
oma rollides mõtestatult ja läbimõeldult? Siin aitab eneseteadlikkuse
kasvatamine. Eneseteadlikkuse olulisust tänapäevases väljakutseid ja kiireid
muutusi täis maailmas on nii individuaalsel kui meeskondlikul tasandil viimasel
ajal päris palju uuritud. Vaatame, mida olulist on hiljutistest uurimustest
kõrva taha panna.
Mis on eneseteadlikkus?
Eneseteadlikkus võimaldab meil iseenda üle mõelda ehk olla enda tähelepanu
objektiks.[1]
See tähendab, et me suudame ennast, oma käitumist ja mõju uurida ning ennast
vaadata kõrvalseisja positsioonilt. Eneseteadlikkusel on kaks mõõdet – sisemine
ja välimine. Sisemine eneseteadlikkus võimaldab mõista iseennast ja oma motiive.
Kuivõrd me oleme teadlikud oma väärtustest, püüdlustest ja kirest, kuidas me
sobitume keskkonda, millised on meie reaktsioonid (sh mõtted, tunded,
käitumine, tugevused ja nõrkused) ning milline on meie mõju teistele. Väline
eneseteadlikkus lubab mõista kuidas teised meid näevad eelnevalt nimetatud
aspektides. [2]
Eneseteadlikkuse olulisus
On leitud, et eneseteadlikkusel on laialdane mõju meie käitumisele,
rahulolutundele ja sellele, kuidas me elus hakkama saame. Just sisemist
eneseteadlikkust saab seostada kõrgema rahulolutundega oma töö ja suhete osas,
suurema enesekontrolli ja õnnetundega. Kõrgem eneseteadlikkus tähendab vähem
ärevust, stressi ja depressiooni. Eneseteadlikkus avardab karjäärivõimalusi.[3]
Välise eneseteadlikkusega inimesed oskavad väljendada empaatiat ning vaadata
asju teiste inimeste perspektiivist.
Niisiis on eneseteadlikkuse tõstmisel otsene mõju sellele, kui head
enesejuhid me oleme – kas tunneme end oma elus juhi positsioonil olevana või
kogeme end kaasreisija või sootuks järel lohisejana. Kui võtame aega uurida ja
mõtestada seda, mida me kogeme, kuidas me maailmast aru saame, millistest
väärtustest lähtume, millised on meie tugevused ja millised on varjuküljed ning
kuidas me teisi iseendana mõjutame, loome endale iseendast terviklikuma pildi
ja saame sellest lähtuvalt teha endale sobivamaid valikuid. Seeläbi kogeme ka
suhetes ja tegemistes suuremat õnne ja rõõmu.
Juhi
eneseteadlikkus
Kuna juhtimise mõte on teiste inimeste mõjutamine, siis on juhi
eneseteadlikkusel vahetu roll nii juhtimisotsustele kui juhi ja meeskonna
õnnestumisele üldiselt.[4]
Tundub lihtsa tõena, et teiste edukas juhtimine eeldab iseenda oskuslikku
juhtimist. Reaalsuses tuleb aga pahatihti ette, et teiste juhtimine on usaldatud
inimestele, kelle eneseteadlikkus on kohati üsna madal. Eneseteadlikkuse
sihipärane arendamine peaks olema organisatsioonis juhtide arendamise
elementaarne osa.
On leitud, et kõrgem eneseteadlikkus annab juhtimises enesekindluse, tööalased
suhted on selgemad ning sellel on mõju ka moraalsete ja eetiliste otsuste
tegemisele. Juhil on selgem pilt iseendast juhi rollis.[5]
Brewer ja Devenew on leidnud, et juhtide eneseteadlikkus on seotud ettevõtte väärtusega,
kuna eneseteadlikkus võimaldab juhtida organisatsiooni missioonist lähtuvalt. Nende
artiklis on eneseteadlikkuse tõstmise vahenditena välja toodud
reflekteerimispraktikad ja narratiivsed praktikad, mis aitavad jõuda sügavama
arusaamani oma juhtimise eesmärkidest ja väärtustest ning tugevustest ja
nõrkustest. Juht peaks hakkama nimetatud praktikate läbi saadud teadmistest lähtuvalt
tegutsema, enda väärtusi ise eeskujuna kandma ja juhtimisotsuseid just väärtustest
lähtuvalt kommunikeerima. Sel moel saab iga juht mõjutada nii töö efektiivsust
kui ka pikemas perspektiivis ettevõtte väärtust. [6]
Erinevatest allikatest nähtub üheselt, et juhtide arendamises on
eneseteadlikkuse tõstmine väga oluline ning arendusprogrammid oleks tõhusamad,
kui need hõlmaks ka eneseteadlikkuse arendamist.
Kuidas organisatsioonis eneseteadlikkust tõsta?
Eneseteadlikkust saab tõsta kogemusliku õppimise ja eneserefleksiooni
kaudu, tuginedes tagasisidele ja juhendamisele.[7]
Supervisiooniprotsess hõlmab nii kogemuslikku õppimist, coachingu
elemente kui erinevaid tehnikaid refleksioonioskuse arendamiseks.
London jt on öelnud, et eneseteadlikkuse taseme ja selle kasvu mõõtmist on
vaja veel uurida.[8] Minu
kogemus näitab, et täpsete mõõdikute puudumisest hoolimata on võimalik veenduda
eneseteadlikkuse kasvus inimese enda tagasiside ja muutuste kirjeldamise abil.
Meeskonnas on võimalik märgata inimeste käitumise ja hoiakute muutumist ning
koostöö ja üldise õhkkonna paranemist. Juhtimiskvaliteedi paranemist saavad
hinnata alluvad ja teised kolleegid.
Kas eneseteadlikkuse lihvimisega saab liiale
minna?
Üldiselt on eneseteadlikkusel oluline positiivne mõju tervisele, heaolule
ja toimetulekule. Ometi on enesevaatlemisel ka potentsiaalne varjukülg. Enda
negatiivsete külgedega (nt eelarvamused teiste suhtes) kohtumine võib olla
hirmutav ja panna meid ülemääraselt ennast süüdistama. Kui inimene muutub liialt introspektiivseks ja
enesekeskseks, võib tekkida reaalusest moondunud pilt.[9]
Kui puuduliku eneseteadlikkusega puudub meil selge pilt, kuidas me ümbritsevat
maailma mõjutame, siis liigse enesesse süüvimisega me kaotame selle
samuti.
Nagu eelnevalt viidatud, on
eneseteadlikkuse kasvatamise juures oluline tagasiside ja juhendamine. See on
eriti oluline selleks, et klient ei kalduks enesesüüdistamisesse ja saaks
reflekteerimisest maksimaalset võimalikku kasu. Niisiis on mõistlik eneseteadlikkuse
kasvatamise protsessi läbi viima kaasata professional, kes oskab toetada
tervikliku ja tasakaalustatud minapildi loomist.
[1]
Morin, A. Self-Awareness Part 1: Definition, Measures, Effects, Functions, and
Antecedents. 2011. https://compass.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1751-9004.2011.00387.x
[2]
Eurich, T.; What Self-Awareness Really Is (and How to Cultivate It)
It’s not just about introspection. Harvard Business
Review, 2018.
https://hbr.org/2018/01/what-self-awareness-really-is-and-how-to-cultivate-it
[3] London,
M.; Sessa, V.I.; Shelley, L.A.; Developing Self-Awareness: Learning Processes
for Self- and Interpersonal Growth, 2023.
https://www.annualreviews.org/doi/pdf/10.1146/annurev-orgpsych-120920-044531
ja
Eurich, T.; What Self-Awareness Really Is (and How to
Cultivate It)
It’s not just about introspection. Harvard Business
Review, 2018.
https://hbr.org/2018/01/what-self-awareness-really-is-and-how-to-cultivate-it
[4]
London, M.; Sessa, V.I.; Shelley, L.A.; Developing Self-Awareness: Learning
Processes for Self- and Interpersonal Growth. 2023.
https://www.annualreviews.org/doi/pdf/10.1146/annurev-orgpsych-120920-044531
[5]
Brewer, K.L.; Devnew, L.E.; Developing responsible, self-aware management: An
authentic leadership development program case study, 2022.
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1472811722000994
[6] Ibid.
[7]
London, M.; Sessa, V.I.; Shelley, L.A.; Developing Self-Awareness: Learning
Processes for Self- and Interpersonal Growth. 2023.
https://www.annualreviews.org/doi/pdf/10.1146/annurev-orgpsych-120920-044531
ja Brewer, K.L.; Devnew, L.E.; Developing responsible, self-aware management:
An authentic leadership development program case study. 2022.
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1472811722000994
[8]
London, M.; Sessa, V.I.; Shelley, L.A.; Developing Self-Awareness: Learning
Processes for Self- and Interpersonal Growth. 2023.
https://www.annualreviews.org/doi/pdf/10.1146/annurev-orgpsych-120920-044531
[9] Ibid.
Comments
Post a Comment