Maria Tammesalu blogi

Kati Lõbu - coach, superviisor, koolitaja ja Maria Tammesalu - coach, superviisor, koolitaja Organisatsioonis pakutakse spetsialistile juhi kohta, spetsialist võtab selle vastu ja hakkab hooga inimesi juhtima. Mõne aja pärast on kuulda meeskonnaliikmete rahulolematust uue juhtimisstiiliga. Mida teha, et spetsialistist juhiks saanud töötajast kujuneks hea juht? Värske juht on kurnatud, sest püüab tegeleda kõigi võimalike teemadega. Väiksemaidki muudatusi ja otsuseid tuleb juhiga kooskõlastada. Juht püüab kõigi meeskonnaliikmete tööd üle kontrollida ja omada vastust kõigile küsimustele. Kui ta ka rahulolematust tajub, siis ei oska ta sellega midagi peale hakata ja püüab kõike eelnevalt veelgi püüdlikumalt sooritada. Töötajad tunnevad, et nende panust ei hinnata, autonoomsus on piiratud, usaldus mureneb ning seetõttu hakatakse kaaluma lahkumisi. On see olukord tuttav? Miks see nii on ja mida teha? Allakirjutanute kogemus coachide ja superviisoritena näitab, et eelnev näide räägib paljudel...

  Kas jõuad igapäevatoimetuste kõrval mõtestada seda, milline on suurem pilt - mida ja miks sa teed? Kas suudad jälgida, millest lähtudes teed otsuseid või mis ajendab sind üht või teist viisi reageerima? Kas enne teed ja siis mõtled või suudad enne mõtestada ja siis tegutseda? Küllap kogeb enamus meist igapäevaselt, et elutempo on kiire. Tihti on vaja erinevate ülesannete vahel oskuslikult žongleerida – pidevalt tuleb ülesandeid prioritiseerida ja jälgida, et oluline ei jääks tegemata. Ilmselt on teha rohkem kui tööpäevas tunde. Järelemõtlemiseks ja mõtestamiseks seetõttu eriti aega ei jäägi. Teisalt, kui palju on meil oskusi ennast kõrvalt vaadata, oma harjumusi ja võimekusi analüüsida ning mõista enda mõju suhetes teistega? Niisugusel keerulisel foonil, kus puudu võib olla nii ajast kui oskustest polegi ime, kui vahepeal kaugema sihi kaotame, reageerime ebaadekvaatselt ja teeme otsuseid järele mõtlemata (või hoopis langevad käed võimetult rüppe ja jätame olulised otsused soo...

Koostöö – sellest räägitakse palju ja selle poole püüdlevad kõik, kuid tõeliselt head koostööd kohtab harva. Miks? Michael Browni raamat „Ma pole nõus“ kutsub lugejat üles konfliktide ja koostöö üle mõtisklema ning iseendaga peeglis julgelt tõtt vaatama. Inimene on sotsiaalne olend, kes vajab enda ümber teisi. Ja nii võiks eeldada, et koostöö on meile loomulik, isegi iseenesestmõistetav. Ometi kipume olema suurepärased just vaidlemises ning patiseisus tabab meid kiusatus esmajoones teist süüdistada. Mis takistab harmooniat? Brown on veendunud, et harmoonia on võimalik ja selle poole tasub püüelda. Olen autoriga igati nõus. Juhid ja spetsialistid, kes minu poole pöörduvad, soovivad leida lahendusi keerulistele olukordadele, mis tihti puudutavad suhtlemist ja koostööd. Kusjuures sageli on probleemide põhjused sarnased nendega, millele Brown ka oma raamatus viitab. • Püüame inimestena säilitada oma ego ja hoida kinni isiklikest soovidest. • Kardame olla ausad ja vaadata otsa oma puudustel...

Personalitöötajad seisavad igapäevaselt töötajate heaolu eest. Nad on ühtaegu tundlikud ja ratsionaalsed, püüavad vajadusel hoida kontrolli all pulbitsevaid emotsioone, olles ühtaegu nii kuulajad, nõuandjad, lepitajad kui vahemehed. Milliseid teadmisi supervisioonivaldkonnast nendes nõudlikes rollides rakendada, et oma ülesannetega veelgi paremini toime tulla? 1.        Süvenda kuulamise oskust. Superviisori esimene tööriist on sügav kuulamine. Kui enamasti on sinu kuulamine personalitöötajana suunatud töötaja aitamisele, ehk otsid tema jutust neid aspekte, milles saaksid talle reaalset abi osutada, või muude probleemkohtade tuvastamisele, siis proovi aitamise soov ja info ammutamise soov korraks kõrvale jätta ja olla töötaja jaoks selles hetkes kohal lihtsalt ärakuulajana. Märka, kas midagi muutub, kui jätad enda agenda kõrvale ja keskendud huvitatud kuulamisele. Loe Äripäeva raamatut „Kuulamise kunst“ Michael P. Nicholsi ja Martha B. Strausi sulest ja ...

Kuulamine on personalitöös justkui väga elementaarne tegevus. Personalitöötajad on reeglina ka loomu poolest keskmisest paremad kuulajad ja keskmisest kõrgema empaatiaga. Nii on neil juba tänu isiksuseomadustele suurem võimekus kuulata nii, et nad vestluspartnerit mõistavad ja ka rääkija tunneb end mõistetuna. Kuulamisoskust saab aga teadlikult veelgi süvendada. See võimaldab personalitöötajal olla oma kolleegidele veelgi kasulikum. Töötaja saab leevendada vajadust endale olulistel teemadel rääkida ning olla ärakuulatud. Tõhusam kuulamine töökohal parandab koostööd, usaldust, sisekliimat, võib aidata vältida konflikte, vääritimõistmisi ja toetab töötajate tööalast õnnestumist.  1. Aitamise asemel ärakuulamine. Kui personalitöötajana on sinu kuulamine enamasti suunatud töötaja aitamisele (otsid tema jutust neid aspekte, milles saaksid talle reaalset abi osutada, või probleeme tuvastada), siis proovi aitamise ja info ammutamise soov korraks kõrvale jätta ja olla töötaja jaoks sell...

Supervisiooni juured on sotsiaalvaldkonnas. Ettevõtja ning personali- ja teenindusalal töötanuna tean, et supervisioon pakub suurepäraseid töötajate arendamise võimalusi ka äriettevõtetele. Supervisioonis töötatakse individuaalselt, grupi või tiimiga. Kui coaching us on fookuses eelkõige liikumine tänasest tuleviku eesmärgi poole, siis supervisioonis on kõigepealt tähelepanu all tänane olukord ja kuidas siia on jõutud. Seejärel vaadatakse, mida on tarvis edasi liikumiseks. Fookuses on suhted, suhete dünaamikad, individuaalne mõju ja kõiges selles teadlikkuse kasvatamine. Võetakse aega maha, et tööd ja suhteid mõtestada, eesmärgiks professionaalsuse säilitamine ja areng. Kõik toimub koostöös juhiga ja juhti toetades. Järgnevalt toon välja neli aspekti, milles äriettevõte supervisioonist kasu saab. Töötajate hea toimetulek sise- ja välissuhetega Kõikjal, kus mistahes moel kliente teenindatakse, on suhted olulise tähtsusega. Näiteks töötajal mõni kliendisuhe, mis on talle väljakutse...